Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest (a priori) eetiline või ebaeetiline?

Usun et tehnoloogia ise ei ole eetiline ega ebaeetiline, või siis saab korraga olla mõlemat. Pigem räägime sellest, mis eesmärkidel tehnoloogiat kasutatakse või väärkasutatakse ning kes seda teeb.

Kunagi kuulasin mingit podcasti kus üks Eesti ettevõte mainis et nemad kasutavad CVde selekteerimise esimeses faasis AI'd. Ei tule enam meelde mis ettevõte see oli. Mainiti ka et neid Eesti ettevõtteid on mitmeid kes sarnast strateegiat kasutavad. Pinnapealne otsing ei suutnud hetkel midagi tuvastada. Leidsin Fujitsu, kes kasutab küll AI'd oma värbamisprotsessis, aga seal ei olnud ära märgitud CV'de selekteerimist. Pigem olid abiprotsessid nagu e-maili mallide loomine, töökuulutuste loomine jm tekstikirjutamise ehk copy töö (1).

Siis leidsin ühe huvitava artikli just CV'de selekteerimise teemal. Kus üheks lubaduseks on näiteks see, et AI aitab töötajate voolavust vähendada. Põhjenduseks üsna laialivalguv motivatsioonitegurite välja uurimine. Mis siis motiveerib inimest. Ilmselt ei ole neid põhjuseid väga palju, usun et enamus juhtudest motiveerib inimesi tööl käima nende töötasu, ilma selleta oleks nõus tööd tegema vaid käputäis inimesi (2). Aga küllap AI teab juba paremini.

Igatahes sedasamust podcasti kuulates tekkisid mul tollal üsna vastakad tunded. Kui ongi paika pandud kindlad kriteeriumid, siis teinekord võib mitme detaili koosmõjul mõni kriteerium tegelikult ka oma mõju kaotada. Samas toovad näiteks firmad kes CV'de läbikammimise teenust pakuvad just välja selle kui puuduse. Inimene on kallutatud ja teeb otsuseid vanuse, nime, fotode jms baasil. Samas kui AI otsib pigem infot sinu kohta internetist (3). See internetist info otsimine on üks huvitav asi. Ma mäletan ühte lugu mis õppejõud meile rääkis, kus AI pani teda imeasju tegema ainult tänu sellele et ta oli teatud inimestega nt koos koolis käinud, või ühte ja samasse artiklisse sattunud. Siis kas tuleb siin mängu AI enda kallutatus teha meile õigeid valikuid. Ja kui tuleb töötaja, kes ei saanud antud positsiooni ning pärib miks ta seda ei saanud, kas oskame põhjendada kellegi teise valikuid.

Teisena tuli meelde tseen filmist kus värbaja laual oli pakk CVsid, ta tõstis selle pooleks ning viskas pool pürgikasti. Tegu saatis lause, et noh vähemalt võiks sul siis piisavalt õnne olla et siia tööle saada. Tundub ebaeetline? Kohe kindlasti. Samas me keegi ei räägi sellest, aga AI jaoks oleks vaja midagi sellist jällegi kuskile reeglitesse kirja panna. 

Mis on ebaeetilisem kas see kui reeglid eksisteerivad varjatuna meie peas või see kui nad on kuskile kirja saanud, läbi räägitud ja läbi mõeldud. Kas ebaeetilisem on see kui otsuseid viib läbi kallutatud inimene või see kui seda teeb kallutatud AI. Ja kui ta ei ole kallutatud kas ta siis teeb meile õigeid valikuid.