“Eesti Infoühiskonna Arengukava 2030” Arengukava eesmärgiks on omada pikaajalist strateegiat väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus (https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030).

SWOT-analüüs:

Tugevused:

Selged suunad - Arengukava on jagatud eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus, küberturvalisus). Eraldi sõnastatud eesmärgid on lihtsamini täidetavad. 

Varasem kogemus - Eesti on teada tuntud digiriik, mis annab hea pagasi alustamaks uute lennukate lahenduste välja töötamisel.

Krativäeline riik - Bürokratt ehk tehisintellekti kasutamine e-riigis. Läbi selle saaks kaasata gruppe, kelle digioskused ei ole piisavad ning suurendada nende kaasatust ja enesekindlust tulevikus oma oskusi parendada.

Välispartnerite täisteenus - Tagab kvaliteetsema asja valmimist ning ajakohasena hoidmist, mis omakorda on turvalisem ning kasutajasõbralikum. Väheneb pooliku asja üleandmise risk, sest vastutus laieneb ka tulevikku.

Tugev rõhk küberturvalisusel ja andmekaitsel - Annab inimestele usaldusväärsust ning kindlust.

Nõrkused:

Piisav õigusruum - Kas meil on piisav õigusruum kõikidele oodatud uutele lahendustele. Arengukavas sellest väga palju juttu ei tulnud. Digiriigina on meie areng olnud üpriski kiire, kuid õigusriigi poolelt ei saa kahjuks sama väita. Paljud asjad on kaasajastamata ja tihtilugu nõuavad suurt pahameelt või ressursside nappuse tõttu pikka aega. Lisaks oma sisesele õigusruumile peame arvestama ka laiema, Euroopa Liidu ühtse õigusruumiga.

Truvalisus - Kuigi läbi arengukava on rõhutatud turvariskide maandamist, turvalisuse tõstmist, siis püstitatud eesmärgid mõõdikute näol näitavad pigem hoiakut seda hoia, mitte tõsta.

Võimalused:

Keskkonnasäästlikumad suunad - digiteerimine võimaldab meil oma keskkonna jalajälge vähendada

Rahvusvaheline koostöö - innovatsioon ning lihtsad bürokraatia vabad lahendused on heaks kasvulavaks välisinvestorite tulekule. Ära on toodud see ka eesmärkides, e-residentsuse kasvu näol.

Era ja avaliku sektori koostöö - Igasugune koostöö toob alati uusi vaateid, suundi ning mõtteid. 

E-Eesti maine - kindlasti aitab innovaatiliste ja lihtsate digilahenduste elluviimine kaasa meie digiriigi maine tugevnemisele. Toob kaasa uusi ühisprojekte, kogemuste vahetamisi, mis viivad veel edukamate ja lennukamate lahendusteni tulevikus. Hoiab Eestit niiöelda maailmakaardil.

Ohud:

Globaalne ebakindlus - kahjuks on jätnud pandeemia ja sõda meie majandusele suure jälje. Õhkkond on nii majanduslikult, kui turvalisuse mõttes ebakindel. Ebakindlus võib tugevalt mõjutada finants ressursse, mis on vajalikud nii suure projekti läbiviimiseks.

Digilõhe - arengukaval on suur eeldus vähendada meie olemasolevat digilõhet, kuid selle vähendamise ebaõnnestumisel suureneks see lõhe veelgi. Mahajääjate kaasamiseks võivad olla väga head lahendused, kuid lahendustega peavad kaasnema ka veendvad selgitused, mis keskenduks just nendele põhjustele mis siiani on inimeste digioskust pärssinud.

Privaatsus - suurte andmetega käib kaasas ka suur vastutus. Peavad olemas paigas nii andmeturve kui ka andmekaitse, ehk tehnoloogiad, reeglid ning läbipaistvus, et tagada inimeste usaldusväärsus.