WIPO

 

Misasi on intellektuaalomand? Eelkõige puudutab see loomingut. Looming võib olla leiutis, kirjatükk, disain või äritegevuses äratuntavad logod või nimed (1).

Miks peaks üldse kaitsma intellektuaalomandit? Põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid mõned tuntumad ilmselt see, et kunstnik saaks tasu oma maali eest, kirjanik oma raamatu eest, helilooja oma loomingu eest jne jne. Peamiselt on tegu siin autoriõigusega (copyright)(2). Samas läheb intellektuaalomandi alla nt veel ka ettevõtte nimi, logo, slogan. Sel juhul on tegu kaubamärgiga (trademark)(3). 

Kaubamärk tundub mulle üks nendest komponentidest, mis on vägagi selge ja piiritletud. Ilmselgelt on nende loodud reeglite taga suured rahad ja mõjutused et saadagi selgust. Üks logo võib öelda rohkem kui miljon sõna, aga peamine et seda logo just ikka sinu ettevõttega seostatakse mitte kellegi teise omaga. Üleüldse tänapäeva visuaalses maailma tundub mulle et logod võtavad võimust, näiteks alles ca 7-10 aastat tagasi ma ei mäleta et Eestis oleks olnud nii tähtis omada oma logo, nüüd aga tundub et mida visuaalsemaks lähevad inimesed (loe noored), seda visuaalsemaks soovivad minna ka ettevõtted. Mida lühemaks läheb n.ö. attention span seda kiiremini tuleb oma sõnum kohale tuua.

Autoriõigused on minu arvates palju halvemini kaitstud, palju ebaselgemate piiridega ja saanud kõvasti pihta iga natukese aja tagant. Ühelt poolt on siin tegu niiöelda nõrgema osapoolega, teisalt ongi ilmselt väga raske selgeks teha kas üleüldse mingid asjad saavad olla kellegi loominguks. Niiöelda common knowledge probleem. Näiteks üks huvitav aspekt on see et retsepte ei saa autoriõigusega kaitsta, kuigi tundub üsna loominguline töö. Kui su retseptis on aga uudseid tehnilisi lähenemisi, siis võid neile patendi hankida. Samuti saad oma haruldase retsepti nime kaubamärgina registreerida (4).

 Kindlasti on üks suurim põnts autoriõigustele tulnud läbi piraatluse, mis on muutnud inimeste tarbimisharjumusi, kus ei taheta enam maksta tarbitud sisu eest. Spotify tuli et otsida sellele leevendust muusikatööstuses, kuid tegelikult muidugi ei toonud seda sel moel mis oleks artiste päris rahuldanud. Meediatööstuses on kõik hakanud artiklite lukkukeeramist kasutama, mis tundus tegelikult suht hirmuäratav veel ütleme 5 aastat tagasi. Hirmuäratav et kardeti lugejaid kaotada. Mõeldi pigem stiilis, et teeme rahaliseks vaid keskkonna kus me reklaame ei näita. Nüüd tundub see meile aga igati normaalne, et enamus artiklitest on maksumüüri taga, reklaamidega või ilma. Ilmselgelt suurem osakaal lugejatest ei adu, kui suur äri on reklaamid ja sinu andmed meediale ja maksavad hea meelega selle pisikese summa, et toetada natukenegi loodut. 

Järgnev ajastu on kindlasti AI ajastu. Juba räägitakse kogu loomingu ja loomise pea peale keeramisest. Seega huvitav jälgida mis sellest virr-varrist välja hakkab tulema.