Üks põnevamaid lahendusi minu jaoks on ka kursusematerjalides ära toodud arvutuslükati.
Tegemist on niiöelda mehaanilise analoogarvutiga. Tema kasutusalaks on peamiselt korrutamine, jagamine, eksponentfunktsioonid, ruutjuured, logaritmid ning trigonomeetria. Arvutuslükatid erinevad oma välimuselt, andmete keerukuselt, olenevalt valdkonnast kus neid kasutati. Kuigi arvutuslükati leiutati juba17. sajandil, leidis see kasutust ka veel 20.sajandil. Minu uudishimu antud riistapuu vastu tekkis Apollo teemalisi filme, seriaale vaadates. Seal tehtud arvututustel kasutati väga tihti just arvutuslükati abil.
Rohkem infot leiad siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Slide_rule
1911 leiutati Iiirimaal stenograaf. Stenograaf meenutab kirjutusmasinat, kuid üksikute tähtede ja numbrite asemel saab kasutaja kirjutada silpe, sõnu ning fraase. Kirjutatakse kasutades üksikuid klahve, kui klahvide kombinatsioone.
Vajadus selliste masinate vastu tekkis kiirkirjutamisel, eriti suures mahus on need kasutusel Ameerika kohtutes tänapäevani. Parimad kiirkirjutajad suudavad stenograafiga 300 sõna minutis kirjutada.
Kuidas töötab stenograaf: https://www.youtube.com/watch?v=ZAkkTtsPKOA
Rohkem infot leiad siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Stenotype
1969. aastal ühendati 4 California ülikooli arvutit ühte võrku, et viia läbi katsed pakettedastusprotokolliga. See oli tänapäeva interneti algus. Tollal sai tsiviilkasutusega võrgu nimeks ARPANET ning salastatud sõjaväelist võrku nimeati MILNETiks. 1983. aastal võeti kasutusele TCP/IP-protokoll ning juba järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommertsarvutivõrk.
Rohkem infot leiad siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Internet
No comments:
Post a Comment