Kasutatavus ehk usability ehk kasutuslihtsus

Üks kõige ebameeldivam veebisait kasutatavuse poolest on minu jaoks Swedbanki internetipank. Isenenesest on see kindlasti soe ja armas disaini poolelt, omades palju infot ja kasulikku lugemist. Mina aga enamasti soovin siiski kiirelt endale vajalikud toimingud ära teha, nagu maksete maksmine, kontoseis, oma väärtpaberikonto ülevaade, laenude info jne. Kuigi olen nüüdseks kasutanud seda juba 4 aastat, siis endiselt jään mõtesse kui on vaja mingit asja üles leida ning tihti kasutan otsingut, mis muuseas annab väga halbu tulemusi. Viimasel ajal olen hakanud hoopis juturobotiga vestlema, tema abil on kõige hõlpsam tegelikult vajaliku alamleheni jõudmine. Kõige esimene ja kõige negatiivsem kokkupuude oli juba konto loomisel, kus kasutatakse kasutajanime puhul mitte tähe ja numbri kombinatsioone, vaid ainult numbreid. Kui teiste pankade kasutajanimed on mul üldjuhul peas, siis Swedbanki sisse logides pean alati selle kuskilt üles otsima. Sellel põhjusel olen täiesti loobunud Swedbanki kaarti kasutamisest internetiostudeks. Nii lihtne asi tegelikult, aga minu jaoks ületamatu takistus. 

Vastukaaluks aga nende mobiiliäpp on jällegi üks loogilisemaid, lihtsamaid, samas aga omades väga palju funktsioone mida teiste pankade äppides pole. Samuti on see üks töökindlamaid. SEB äpiga näiteks on mul tekkinud pidevalt autentimisprobleemid ja üleüldse jookseb see alalõpmata kokku, Swedbanki puhul on seda haruharva, kui üldse.

Kõige enam hindan ma tegelikult lihtsust, puhtust ja töökindlust igasugsute saitide puhul. Alles peale neid aspekte tuleb disain, funktisoonide mitmekesisus ja muu. Samas mulle tundub et tänapäeval just alustatakse hoopis funktsioonidest, pidevatest uuendustest ja ilust, disainist ja jäetakse tahaplaanile lihtsus ja töökindlus. See on üsna kurb, sest su sait võib-olla tegelikult vägagi huvitav, mitmekesine, aga kui kõik see kaob sinna virr-varri sisse ära ja ei tule esile, siis ei ole sellest mingit kasu. Pigem anna kasutajale vähem, aga kõik see mis sa annad peaks olema läbimõeldud, läbi töötatud ning igati loogiline ja lihtsasti ülesleitav ning mis kõige tähtsam, kõik see peaks ka töötama nii nagu peab.

Apple ärimudel ja tarkvara arendusmudel

 

Alles said läbi uuritud Apple kaks erinevat juhti, nüüd oleks ilmselt aeg võtta ette ka nende ärimudel ning tarkvara arendusmudel. Tegelikult ma muidugi ei alustanud oma otsinguid mitte Apple'st vaid otsisin hoopistükis kanbani. Miks just seda? Sest noh mis inimesele ikka kõige tähtsam, kui see mis tal endal kõige lähedasem. Oleme oma tiimis juba aastaid kanbani kasutanud taskide ja projektide läbiviimisel. Algselt muidugi ei olnud see kanbani nime all, aga aru oli saada et see tegelikult ju seesama on. Eks kõik adapteerivad asju oma vajadustele ja võimalustele lähtuvalt. Projektide etapid on määratud, arendusel, testimisel, nõusoleku ootel ja lõpetatud. Taskidel on natuke vähem etappe; määratud, ülevaatamisel teise osapoole poolt, ootel ja lõpetatud. Mulle see väga meeldib, kuna annab mingi edasiliikumise tunde, tükeldab suure osa väiksemateks osadeks. Samuti saab sellega määrata et sinu osa on justkui tehtud ja nüüd on pall kellegi teise käes. Juhtidele annab see hea ülevaate etappidest mis võtavad kõige rohkem aega, kus tekib kõige rohkem probleeme. Tervele tiimile hea ülevaate asjade seisust. Tean näiteks ettevõtteid kus ei ole mingit taskide haldamise süsteemi ja seal on pidevad probleemid sellega et asjad jäävad toppama, tuleb pidevalt saata meeldetuletusi ja uurida ise kui kaugel miski on. Selliste murede vältimiseks on kanban suurepärane.

Apple peaks kasutama mitte standartset kanbani, vaid selle dünaamilist varianti, mis aitab prioritiseerida just neid taske, mis hetkel on kõige olulisemad. Apples on kokku ca 97 000 töötajat. Vähemalt Jobsi aeg püüdis Apple aga rakendada pigem väiksemates tiimides töötamist ja vähendada nii palju kui vähegi võimalik keskastmejuhtimist. Vastutus pidi olema vahetu. Apple kasutab kanbani etappe valmis, tegemisel ja tehtud. Lisaks on neil ka eraldi kaart juhtudeks kui töö on tehtud edukalt.

Apple ärimudel on omandvara koos riistvaraga. Nende peamine sissetulekuallikas on nende riistvara, i Phone, iPad, Macbook ja Apple Watch. Kuid selle kõrvalt pakuvad ja teenivad nad ka suuresti läbi oma teenuste nagu Apple TV+, Apple Fitness+, Apple Music, iCloud+, Apple Arcade.

Rohkem infot leiad siit:

https://kanbanzone.com/2022/big-companies-using-kanban-for-business-operations/

https://www.forbes.com/sites/stevedenning/2012/02/03/is-apple-truly-agile/

https://businessmodelanalyst.com/apple-business-model/

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright

 

Väga huvitavad, mõneti muidugi äärmuslikud mõtted.

Näiteks jäi artiklit lugedes mulje nagu ikkagi ainult rikkad oleks need pahad, kes soovivad oma taskuid täita autorikaitseõigustega või et Unix ja GPL on maailmapäästjad.

Samas näiteks oli kummutatud väga levinud arvamust, et kui autoriõiguste tasud kaovad siis justkui kaovad ka autorid ja nende looming. Selleks oli välja toodud mõned klassikalise muusika maailma tähed nagu Beethoven, kes oma eluajal ilmselgelt ei saanud piisavalt feimi ega sulli, aga ometi kirjutas oma loomingut edasi. Just see mõte jäi siit kestma, et inimene on oma loomult loominguline olend. Ta soovib luua, aidata ja oma keskkonda parendada. Väga ilus ja igikestev mõte minu arvates. Olen autoriga siinkohal täiesti nõus, ka minu arvates on inimesed tegelikult valmis looma mitte raha vaid oma heaolu pärast, heaolu sellest et saad millegagi hakkama, heaolu sellest et aitad kedagi, heaolu sellest et saad teha aeganõudvaid tegevusi kompaktsemalt jne jne. Igaühele oma tasu, igaühele oma looming.

Veel üks väga huvitav mõte oli see, et vanasti oli vaja väga palju resurssi kulutada niiöelda andmekandjatele kuhu talletada sinu loomingut ja kogu niiöelda võhm ja raha läkski selle peale. Loomingu enda rahastamise peale võib-olla ei mõeldudki, pigem oli see tasu tehnoloogitae eest. Näitena oli toodud CD plaat, IBM superarvutid. Tänapäeva digitaalses maailmas võiks ju mõelda et kandjad on tasuta, aga siis ei olegi enam millegi eest raha küsida. Pigem on läinud ikkagi popiks aja eest raha küsimine, aeg mida kulutatakse millegi tegemiseks, loomiseks, mitte resurss või materjal ise millest luuakse. See viimane ka muidugi maksab, aga on pigem marginaalne.

Tasuta tarkvara üks suuremaid välja toodud plusse autori poolt on see, et kõik said seda parendada, muutes selle efektiivsemaks, kasutussõbralikumaks ja kasutuskindlamaks. Suletud koodiga tarkvara tootjad pigem näevad ohtu pakutud uuendustes ja parendustes, seda ei oodata vaid seda tahetakse sisse osta ja omakorda omada. Siin tuleb jälle sisse natuke lambaprintsiipi, et kasutajad kes pole kunagi midagi paremat saanud ei oska ka midagi paremat oodata. Seega kõik pakutu on justkui piisavalt hea, sest puudub parem alternatiiv ja puudub omakorda ka ootus paremale alternatiivile. Mis on tõesti üks väga huvitav inimloomuse osa jällegi, selline klappidega, mugavusstoonis, turvaline elamine. 

Üks kõige ajakohasemaid mõtteid just IT turu loominug kohta oli see, et kõik sinu tasuta hobiprojektid toovad sulle rohkem kasu uutel tööotsingutel. Seda olen ka ise tähele pannud et esimene asi mida küsitakse on see, et mis ise oled loonud, tundub tähtsamki veel kui eelnev töökogemus või haridus kohati, eriti algajatel. Väga põnev trend ja kindlasti väga põnev artikkel.

Usinat lugemist, kes pole veel jõudnud ;)

View of Anarchism triumphant: Free software and the death of copyright | First Monday

Erinevaid juhtimisstiile lugedes läksid ka kohe endal mõtted ikka pigem oma ülemuse peale. Oma üksuse juhilt ma olen koguaeg oodanud pigem vähem tehnilist taipu ja rohkem inimeste juhtimise oskust. Kindlasti on see seetõttu et tehnilist oskust on meie üksuses piisavalt, kui see oleks vastupidi siis võib-olla oskaks tema väga häid tehnilisi oskusi rohkem hinnata. Hetkel aga on just okkana silmas puudulikud inimeste juhtimise oskused. Elu ongi selline huvitav tihtilugu, et meil igaühel on oma ootused, oma nägemus ühele ja samale inimesele, mis ei pruugi absoluutselt kattuda teiste inimeste omaga kes sellesama juhiga koos töötavad. Muidugi mõnes ettevõttes on kohe eraldi olemas inimeste juhtimiseks ülemus ja tehnoloogiate niiöelda juhtimiseks inimene. 

Mõtlesin pigem kahe kardinaalselt erineva inimese asemel hoopis uurida ühte ja sama ettevõtet kellel on olnud erineva stiiliga juhte. Üks sellistest suurtest, mis kohe esimesena meelde tuli on Apple.

Tim Cook sai Apple CEOks 2011 aasta augustis. Väga paljud kartsid et pärast Steve Jobsi visiooni põhist autorikraatset juhtimist on Apple nüüd ilmselgelt omadega põhja minemas. Kuid arvestades tema väärtuse tõusu, ei olnud neil õigus. Kindlasti ei saaks väita et Jobs ja Cook oleks oma juhtimisstiililt kui öö ja päev, samas aga võiks liigitada Cooki rohkem coachi tüüpi jutide hulka ja Jobsi kindlasti ülemus tüüpi juhtide hulka. Mõlemad peavad olema arengumootorid. Näiteks kui Jobs soovis olla kõiges väga kontrolliv, ise kohal, siis Cook on pigem läinud delegeerimise teed. Mis on pikendanud otsuste tegemise protsessi ja viinud alla innovatiivsust. Samas aga näiteks tuuakse välja et delegeerimine on üks peamisi viise kuidas motiveerida oma alluvaid ning tõsta nende teadlikkust ning teadmisi. 

Kui Jobsi kirjeldamisel on eestkätt kasutusel sõnad visionäär, autorikraat, siis Cookile on omased rohkem koostöö, delegeerimine, töötajate inspireerimine. Samas öeldakse et kui on vaja siis kindlasti paneb ta ka oma sõna maksma ja mingit allahindlust siin ei tehta.

Cooki käe all on Apple Innovation First motost saanud pigem One can only do a few things great. Talle on tähtis säilitada ja arendada neid asju, mis on juba Applel tugevad.

Mulle kui töötajale ilmselgelt oleks eelistuseks Cooki stiil, aga Apple suureks saamisel usun et Jobsist paremat valikut pole, samas selle väärtuse säilitamisel ilmselt on Cook nüüd ka omal kohal. On omad ajad, omad etapid ja neile vastavad juhid.

Rohkem lugemist teema kohta leiad siit:

Apple Leadership - Tim Cook - Apple

Tim Cook: Apple CEO's Strengths, Reputation, and FAQs (investopedia.com)

Tim Cook's Freshman Year: The Apple CEO Speaks - Bloomberg

IT proff

IT-sektor on väga suur ja mitmekesine, nii IT enda poolelt ehk ametikohad kus saad end rakendada kui ka valdkonnad kus sa oma IT maagiat saad ellu viia.

 
Üks õige professionaal peab oskama näha suuremat pilti ning leida just neid õigeid lahendusi õigetele situatsioonidele, peab oskama anda edasi oma visiooni ning teha seda kõigile arusaadavas keeles. Edasiandmata ning selgitamata visioonid ei jõua kuskile ning neist on vähe kasu. On teada palju väga uuenduslikke inimesi, kelle ideed on olnud liiga uuenduslikud nende aja kohta ning leidnud kasutust alles tunduvalt hiljem. Klassikaline kõrgkoolidiplom, kraad annab väga laiapõhise teadmiste pagasi. See annab sulle enam teoreetilisi teadmisi, vastab rohkem sinu miks kui kuidas küsimustele. Kõrgkoolis õppides õpid mõtlema, oma mõtteid edasi andma, olema kursis oma eriala trendidega. Kui sinu siht on saada oma valdkonnas arhitektiks, juhiks, visionääriks, minna hoopis akadeemilisele teele ning õpetada tulevasi talente, siis on kraadiõpe sinu jaoks see õige.

Rakendusharidus on suunatud rohkem praktilisele õppele, keskendudes just kuidas küsimustele. Tihtipeale kitsamas, spetsiifilisemas valdkonnas kui on seda kraadiõppe erialad. Kui sa ei soovi inimesi juhtida, soovid pigem olla see, kes viib ellu proffide visioone, andes neile rohkem praktilist ning detailsemat väärtust. Tahad ise asju teha oma väikest kätega, siis on kindlasti rakendusharidus sinu jaoks see õige suund. Rakendusharidus õppekavad on tihti loodud koostöös ettevõtetega , andes sulle suurema kindluse et omandad neid oskusi mis reaalselt ka tööturul vaja läheb. Kui õppekava keskendub rohkem praktilisele vaatele, siis sellest on tihti ka välja jäetud mitmed niiöelda vabad ained, mis annab omakorda võimaluse omandada soovitud oskused kiiremini ning siirduda rutem tööturule.

Kui sa juba aga tead täpselt mis tehnoloogiaid soovid tulevikus kasutada, mis oskusi täiendada. Sul on olemas töö, aga tahad end täiendada, kursis hoida. Ehk siis sul on juba olemas mingi baas, mille peale juurde ehitada. Sel puhul on kutsetunnisused just need, millega oma väga spetsiifilisi oskusi lihvida, millega nii oma praegusele kui tulevasele tööandjale näidata et käid ajaga kaasas, oled uuenduslik ja huvitud oma valdkonnast. Kutsetunnistus on üks mugavaim viis ennast täiendada just töö kõrvalt, see ei ole nii ajamahukas kui kõrgkool ning keskendub just sind huvitavale teemale. Tihti soosivad tööandjad ka kursustel käimist tööajast, mis teeb selle õppevormi eriti mugavaks.

Naatan Nohiku tarkvaraprojekt

 

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Eelised:

• Täielik kontroll oma tarkvara üle
• Võimalus piirata tarkvara levitamist ja muutmist
• Võimalus piirata kasutusõigusi läbi litsentsitasude ja kasutajate arvu ette andmise

Puudused:

• Piirab tarkvara kasutamist ja levimist
• Väiksem kasutajate arv
• Tarkvara lisamine teistesse vabavaralistesse projektidesse on raskendatud
• Ei soodusta  panustamist ja koostööd

Millal võiks kasutada:

• Kui on soov oma tarkvara müüa ja säilitada täielik kontroll selle tuleviku ning arengu üle
• Kui tarkvara sisaldab tundlikku teavet

GNU GPL (tugev copyleft)

Eelised:

• Tarkvara avatud lähtekood
• Kasutajad saavad anda oma panuse tarkvara arengusse ja selle levikusse
• Suur kasutajate arv
• Tagab tarkvara pikaajalise kättesaadavuse ja ajakohasuse

Puudused:

• Piirangud äriliseks kasutamiseks ja müügiks
• Tarkvara lisamine teistesse ärilistesse projektidesse on raskendatud
• Kõik muudatused tuleb avaldada sama litsentsi all
• Kuna muutjate ring on suur ning äriline eesmärk puudub, võivad tekkida mured puudliku dokumentatsiooni ning tootetoega

Millal võiks kasutada:

• Kui on soov teha tarkvara kõigile avalikuks ja lasta kasutajatel selle arendusse panustada
• Peamine eesmärk ei ole äriline
• Kui tarkvara ei sisalda tundlikku teave

BSD litsents (ilma copyleftita)

Eelised:

• Kõige suurem paindlikkus tarkvara levitamisel ja muutmisel
• Võimalik äriline eesmärk
• Puuduvad raskused tarkvara lisamisel teistesse erinevate litsentsidega projektidesse

Puudused:

• Ei garanteeri, et muudatused oleks sama litsentsiga
• Suur oht arenduse omastamisele ettevõtete poolt tänu võimalusele muuta BSD litsents ärivaraliseks
• Väiksem panustajate arv võrreldes GPL-ga, kuna BSD-litsents ei taga, et muudatused jäävad avatuks
• Soosib koostööd üksiküritajate ning ettevõtete vahel

Millal võiks kasutada:

• Kui sinu tarkvara tulevikuvisioon ei ole sinu jaoks prioriteetne
• Kui soovid suuremat paindlikkus ja vabadust, aga ei soovi kogu oma lähtekoodi avalikustamist

Rohkem infot leiad siit:
http://freesoftwaremagazine.com/articles/what_if_copyright_didnt_apply_binary_executables/
https://www.mend.io/blog/top-open-source-licenses-explained/
https://snyk.io/learn/what-is-a-software-license/
https://www.servicenow.com/products/it-asset-management/what-is-eula.html
https://www.gnu.org/licenses/bsd.en.html

WIPO

 

Misasi on intellektuaalomand? Eelkõige puudutab see loomingut. Looming võib olla leiutis, kirjatükk, disain või äritegevuses äratuntavad logod või nimed (1).

Miks peaks üldse kaitsma intellektuaalomandit? Põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid mõned tuntumad ilmselt see, et kunstnik saaks tasu oma maali eest, kirjanik oma raamatu eest, helilooja oma loomingu eest jne jne. Peamiselt on tegu siin autoriõigusega (copyright)(2). Samas läheb intellektuaalomandi alla nt veel ka ettevõtte nimi, logo, slogan. Sel juhul on tegu kaubamärgiga (trademark)(3). 

Kaubamärk tundub mulle üks nendest komponentidest, mis on vägagi selge ja piiritletud. Ilmselgelt on nende loodud reeglite taga suured rahad ja mõjutused et saadagi selgust. Üks logo võib öelda rohkem kui miljon sõna, aga peamine et seda logo just ikka sinu ettevõttega seostatakse mitte kellegi teise omaga. Üleüldse tänapäeva visuaalses maailma tundub mulle et logod võtavad võimust, näiteks alles ca 7-10 aastat tagasi ma ei mäleta et Eestis oleks olnud nii tähtis omada oma logo, nüüd aga tundub et mida visuaalsemaks lähevad inimesed (loe noored), seda visuaalsemaks soovivad minna ka ettevõtted. Mida lühemaks läheb n.ö. attention span seda kiiremini tuleb oma sõnum kohale tuua.

Autoriõigused on minu arvates palju halvemini kaitstud, palju ebaselgemate piiridega ja saanud kõvasti pihta iga natukese aja tagant. Ühelt poolt on siin tegu niiöelda nõrgema osapoolega, teisalt ongi ilmselt väga raske selgeks teha kas üleüldse mingid asjad saavad olla kellegi loominguks. Niiöelda common knowledge probleem. Näiteks üks huvitav aspekt on see et retsepte ei saa autoriõigusega kaitsta, kuigi tundub üsna loominguline töö. Kui su retseptis on aga uudseid tehnilisi lähenemisi, siis võid neile patendi hankida. Samuti saad oma haruldase retsepti nime kaubamärgina registreerida (4).

 Kindlasti on üks suurim põnts autoriõigustele tulnud läbi piraatluse, mis on muutnud inimeste tarbimisharjumusi, kus ei taheta enam maksta tarbitud sisu eest. Spotify tuli et otsida sellele leevendust muusikatööstuses, kuid tegelikult muidugi ei toonud seda sel moel mis oleks artiste päris rahuldanud. Meediatööstuses on kõik hakanud artiklite lukkukeeramist kasutama, mis tundus tegelikult suht hirmuäratav veel ütleme 5 aastat tagasi. Hirmuäratav et kardeti lugejaid kaotada. Mõeldi pigem stiilis, et teeme rahaliseks vaid keskkonna kus me reklaame ei näita. Nüüd tundub see meile aga igati normaalne, et enamus artiklitest on maksumüüri taga, reklaamidega või ilma. Ilmselgelt suurem osakaal lugejatest ei adu, kui suur äri on reklaamid ja sinu andmed meediale ja maksavad hea meelega selle pisikese summa, et toetada natukenegi loodut. 

Järgnev ajastu on kindlasti AI ajastu. Juba räägitakse kogu loomingu ja loomise pea peale keeramisest. Seega huvitav jälgida mis sellest virr-varrist välja hakkab tulema.