Tegelikult on juba olemas erivajadustega inimestele palju ja väga lihtsaid/odavaid lahendus. Sisu suurendamine, sisu värvide muutmine, sisu lugemine (kodulehel peab olema tegija poolt kõik korralikult märgistatud, kaasa arvatud pildid) jne. Rahas on ka kindlasti asi, eriti kui räägime eraldi juba abivahenditest. Minu aravates aga palju suurem niiöelda asi on selles et tavalised inimesed, kellel pole kokkupuudest erivajadustega inimestega ei oska nendega arvestada või arvestavad nendega vaid tulenevalt mingitest dokumentidest ilma reaalset pilti ette kujutamata.
Euroopa Liidus on olemas kehtiv direktiiv alates aastast 2016, The Web Accessibility Directive (Directive (EJ) 2016/2102). See on loodud selleks, et tagada erivajadustega inimestele parem juurdepääs riigi veebi- ja mobiili rakendustele. Selle kohaselt pidid kõik veebirakendused olema direktiiviga vastavuses aastaks 2020 ning mobiilirakendused aastaks 2021. Direktiiv sästestab, et avaliku sektori veebilehed peavad vastama Euroopa digiligipääsetavuse standardile EN 301 549 (V3.2.1). Standardis on kokku 100 nõuet nii mobiilirakendustele kui veebilehtedele. Mõningad nõuded on tingimuslikud ehk need on kohustuslikud vaid spetsiifilistele veebidele ja rakendustele. Suurem osa eranditult kohustuslikest nõuetest põhinevad omakorda rahvusvahelisel digiligipääsetavuse suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines).
Seal olevad suunised ongi eelkõige seotud tehniliste lahendustega, mis juba enne sai mainitud. Loodetavasti on kõik meie riigi pakutavad teenused vastavuses, kahjuks ise ei ole seda kontrollinud, ega tule isegi meelde midagi sellist kontrollida. Kõige rohkem mis mulle silma jääb on viipekeelsed tõlkijad pressikonverentsidel ja valitsuse istungite ülekannetes. Mis on alati minu arvates väga teretulnud.
Võtsin ette sellesama ttja.ee lehe ja püüdsin teksti suurendada, tekst ise on küll ilusti skaleeruv, ehk siis mahub ekraanile ära misiganes suuruses, aga näiteks mingi hetk võtab küpsiste nõusoleku bänner kogu lehe oma alla ja selles enam mööda ei saa. Sama ma eeldan juhtub ka igasugu teiste reklaambänneritega suurendamisel, millest ei ole juba nii lihtne lahti saada kui küpsiste nõusolekust.
Igatahes kui oleks minu otsustada need teenused, lahendused, siis kindlasti peaks ennast enne sügavalt kurssi viima sellega mida reaalselt ka vaja on ning mis toob kõige suuremat mõju. Usun et tänapäeval me elame ikkagi maailmas kus ministeeriumid suudavad mitmeti vastutust kanda ja erivajadustega inimeste teemade eest saavad ka koos vastutada. Tegemist ei ole mingi eraldi valdkonnaga tegelikult, erivajadustega inimesed soovivad kasutada mitmeid teenuseid ja kõik tava inimestele pakutavad teenused peaksid olema lihtsalt ka neile kättesaadavad. Ehk võib-olla iga ministeeriumi juurde üks inimene kes on selle ministeeriumi nõunik just erivajadustega inimeste teemades ja kontrollib ning pakub välja lahendusi, et me kedagi kõrvale elust ei jätaks ainult sellepärast et ta ei ole selline nagu me kõik oleme.
Kui me räägime juba konkreetsetest abivahenditest, mitte tehnilistelt integreeritavatest lahendustest siis ilmselt jääb see kõige rohkem sotsiaalministeeriumi hallata, samas tundub nagu kohalik omavalitsus võiks kõige rohkem oma inimesi teada ja nende vajadusi. Kui me räägime tööturust siis kindlasti peaks töötukassa otsima partnerid, kuulama maad mis tööturul vaja ja leidma vastavad koolitused, abivahendid.
Ja noh tegelikult hakkab see kõik juba ju lasteaiast/koolist pihta. Kas panna need inimesed ennast väga erilisena tundma ja saata nad varakult eraldi keskkonda, omasuguste sekka, või pakkuda neile teistsuguseid lahendusi samade asjade tegemiseks mis me kõik teeme ja integreerida nad tavaliste inimeste sekka. Integreerida nende lahendused meie tavakeskkonda. Nii harjuks nemad meiega, meie nendega ja nende abivahenditega ja mingi hetk oleks need abivahendid juba elu loomulik osa ja olemas igas keskkonnas, nii lasteaias, kortermajades, töökohtades, kaubamajades, ühistranspordis või kus iganes. Minu arvates töötaks see varane lõimumine ikkagi kõige paremini, sest siis ongi juba ootused selleks et me kõik oleme inimesed ja saame oma elud elatud vaatamat mis meil puudu või üle on. See on kindlasti natuke selline roosade prillide vaade muidugi, aga loota võib.
Rohkem lugemist direktiividest:
Web Accessibility | Shaping Europe’s digital future (europa.eu)
Digiligipääsetavuse tagamine | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)
No comments:
Post a Comment