Christian Engström ja Rick Falkvinge ehk The Pirate Party on Rootsi poliitine organisatsioon. Nad tahavad muuta üksikisikute vahelise failide ja meedia jagamise autoriõigustest priiks.
Nad toovad välja oma kuues ettepanekus, et 20 aastat tagasi puudutas autoriõigus vaid ettevõtteid, kes soovisid patenteeritud asjadega raha teenida. Kellel olid võimalused kirjastada raamatut või välja anda plaate. Üksikisikud olid vabad jagama omavahel luuletusi, lugusid jne. Nad leiavad et hetkel tuleks antud olukord taastada. Nende sõnul suurte ettevõtete soov autoriõiguseid kaitsta üksikisikute vahelise jagamise puhul riivab üksikisikute vabadust ja piirab igasuguse loomingu arengut ning levikut. Autorluses ei peaks fookuses olema mitte autoreid esindavad suurfirmad, vaid autorid ise. Seega ei peaks nad olema mitte iga üksiku kasutuse kesksed, vaid kas tuginema otsemaksetel autoritele või küsima laiemalt populatsioonilt maksude või tasude kaudu ühist tasandatud hinda (flat-rate), mida siis õiglastel põhimõtetel autorite vahel jagatakse.
Samuti soovitavad nad autoriõiguste kestuse 70.aastalt 20.aastale lühendada ning puudutavad ka loomingut, mille autoreid ei ole võimalik kindlaks teha ning seetõttu jääb looming avaldamata ning levitamata.
Kõik välja toodud punktid on asjakohased ning aitaks teatud probleeme autoriõigustega lahendada. See kas üksikisikute vaheline autoriõigusteta jagamine peaks olema lubatud või ei on väga mitmetahuline. Tuleks arvestada et looming on nagu töö ja loomingu autor peaks tegelikult ikkagi oma töö eest saama tasu. Samas on tänapäeval ilma suurte meedia väljaandvate ettevõtete raske artistil üldse kuskile jõuda, teatud juhtudel loovad need samad ettevõtted ise artiste, tehes valmis artisti enda ning tema loomingu. Sel juhul kas artist kes loomingut esitab on ikka loomingu autor, kas ettevõte on loomingu autor, kas see kes päriselt selle loomingu kirjutas on selle autor on väga raske otsustada. Kui isegi mõelda et tasuta meedia jagamine on vale, siis oleme sellega tegelikult juba nii harjunud et harjumusi oleks raske muuta täielikult.
Ilmselt vajaks siin rohkem selgitust, miks tuleks meedia eest maksta, kellele see raha läheb ning olla maksustamisel paindlik. Väga hea näide on uudistesaidid, kes on järk järgult läinud üle tasulistele artiklitele. Maksupaketid on erinevad, nii per artikkel, kui per kuu. Samuti rõhutatakse et paketid on reklaamivabad, tuues välja inimestele tõsiasja et nende tasuta loomingu lugemise maksavad kinni tegelikult kaudselt reklaami ostvad ettevõtted. Selgitustööd tuleks teha aga palju rohkem, et inimesed saaksid ka reaalselt aru mida tähendab tasuta meedia ja et nad sooviks ise toetada oma meedialoojaid teades et see tagab neile kvaliteetse ja mitmekülgse sisu.
Samas paljude meedialoojate puhul, eriti need kes pole veel tippu jõudnud, on just tasuta meediajagamine see, mis annab nende loomingule nii-öelda lendu ja teadlikkust juurde inimeselt-inimesele jagamise ja levitamise teel.
Täisversiooni reformist leiad siit:
https://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf
No comments:
Post a Comment