IT proff

IT-sektor on väga suur ja mitmekesine, nii IT enda poolelt ehk ametikohad kus saad end rakendada kui ka valdkonnad kus sa oma IT maagiat saad ellu viia.

 
Üks õige professionaal peab oskama näha suuremat pilti ning leida just neid õigeid lahendusi õigetele situatsioonidele, peab oskama anda edasi oma visiooni ning teha seda kõigile arusaadavas keeles. Edasiandmata ning selgitamata visioonid ei jõua kuskile ning neist on vähe kasu. On teada palju väga uuenduslikke inimesi, kelle ideed on olnud liiga uuenduslikud nende aja kohta ning leidnud kasutust alles tunduvalt hiljem. Klassikaline kõrgkoolidiplom, kraad annab väga laiapõhise teadmiste pagasi. See annab sulle enam teoreetilisi teadmisi, vastab rohkem sinu miks kui kuidas küsimustele. Kõrgkoolis õppides õpid mõtlema, oma mõtteid edasi andma, olema kursis oma eriala trendidega. Kui sinu siht on saada oma valdkonnas arhitektiks, juhiks, visionääriks, minna hoopis akadeemilisele teele ning õpetada tulevasi talente, siis on kraadiõpe sinu jaoks see õige.

Rakendusharidus on suunatud rohkem praktilisele õppele, keskendudes just kuidas küsimustele. Tihtipeale kitsamas, spetsiifilisemas valdkonnas kui on seda kraadiõppe erialad. Kui sa ei soovi inimesi juhtida, soovid pigem olla see, kes viib ellu proffide visioone, andes neile rohkem praktilist ning detailsemat väärtust. Tahad ise asju teha oma väikest kätega, siis on kindlasti rakendusharidus sinu jaoks see õige suund. Rakendusharidus õppekavad on tihti loodud koostöös ettevõtetega , andes sulle suurema kindluse et omandad neid oskusi mis reaalselt ka tööturul vaja läheb. Kui õppekava keskendub rohkem praktilisele vaatele, siis sellest on tihti ka välja jäetud mitmed niiöelda vabad ained, mis annab omakorda võimaluse omandada soovitud oskused kiiremini ning siirduda rutem tööturule.

Kui sa juba aga tead täpselt mis tehnoloogiaid soovid tulevikus kasutada, mis oskusi täiendada. Sul on olemas töö, aga tahad end täiendada, kursis hoida. Ehk siis sul on juba olemas mingi baas, mille peale juurde ehitada. Sel puhul on kutsetunnisused just need, millega oma väga spetsiifilisi oskusi lihvida, millega nii oma praegusele kui tulevasele tööandjale näidata et käid ajaga kaasas, oled uuenduslik ja huvitud oma valdkonnast. Kutsetunnistus on üks mugavaim viis ennast täiendada just töö kõrvalt, see ei ole nii ajamahukas kui kõrgkool ning keskendub just sind huvitavale teemale. Tihti soosivad tööandjad ka kursustel käimist tööajast, mis teeb selle õppevormi eriti mugavaks.

Naatan Nohiku tarkvaraprojekt

 

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Eelised:

• Täielik kontroll oma tarkvara üle
• Võimalus piirata tarkvara levitamist ja muutmist
• Võimalus piirata kasutusõigusi läbi litsentsitasude ja kasutajate arvu ette andmise

Puudused:

• Piirab tarkvara kasutamist ja levimist
• Väiksem kasutajate arv
• Tarkvara lisamine teistesse vabavaralistesse projektidesse on raskendatud
• Ei soodusta  panustamist ja koostööd

Millal võiks kasutada:

• Kui on soov oma tarkvara müüa ja säilitada täielik kontroll selle tuleviku ning arengu üle
• Kui tarkvara sisaldab tundlikku teavet

GNU GPL (tugev copyleft)

Eelised:

• Tarkvara avatud lähtekood
• Kasutajad saavad anda oma panuse tarkvara arengusse ja selle levikusse
• Suur kasutajate arv
• Tagab tarkvara pikaajalise kättesaadavuse ja ajakohasuse

Puudused:

• Piirangud äriliseks kasutamiseks ja müügiks
• Tarkvara lisamine teistesse ärilistesse projektidesse on raskendatud
• Kõik muudatused tuleb avaldada sama litsentsi all
• Kuna muutjate ring on suur ning äriline eesmärk puudub, võivad tekkida mured puudliku dokumentatsiooni ning tootetoega

Millal võiks kasutada:

• Kui on soov teha tarkvara kõigile avalikuks ja lasta kasutajatel selle arendusse panustada
• Peamine eesmärk ei ole äriline
• Kui tarkvara ei sisalda tundlikku teave

BSD litsents (ilma copyleftita)

Eelised:

• Kõige suurem paindlikkus tarkvara levitamisel ja muutmisel
• Võimalik äriline eesmärk
• Puuduvad raskused tarkvara lisamisel teistesse erinevate litsentsidega projektidesse

Puudused:

• Ei garanteeri, et muudatused oleks sama litsentsiga
• Suur oht arenduse omastamisele ettevõtete poolt tänu võimalusele muuta BSD litsents ärivaraliseks
• Väiksem panustajate arv võrreldes GPL-ga, kuna BSD-litsents ei taga, et muudatused jäävad avatuks
• Soosib koostööd üksiküritajate ning ettevõtete vahel

Millal võiks kasutada:

• Kui sinu tarkvara tulevikuvisioon ei ole sinu jaoks prioriteetne
• Kui soovid suuremat paindlikkus ja vabadust, aga ei soovi kogu oma lähtekoodi avalikustamist

Rohkem infot leiad siit:
http://freesoftwaremagazine.com/articles/what_if_copyright_didnt_apply_binary_executables/
https://www.mend.io/blog/top-open-source-licenses-explained/
https://snyk.io/learn/what-is-a-software-license/
https://www.servicenow.com/products/it-asset-management/what-is-eula.html
https://www.gnu.org/licenses/bsd.en.html

WIPO

 

Misasi on intellektuaalomand? Eelkõige puudutab see loomingut. Looming võib olla leiutis, kirjatükk, disain või äritegevuses äratuntavad logod või nimed (1).

Miks peaks üldse kaitsma intellektuaalomandit? Põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid mõned tuntumad ilmselt see, et kunstnik saaks tasu oma maali eest, kirjanik oma raamatu eest, helilooja oma loomingu eest jne jne. Peamiselt on tegu siin autoriõigusega (copyright)(2). Samas läheb intellektuaalomandi alla nt veel ka ettevõtte nimi, logo, slogan. Sel juhul on tegu kaubamärgiga (trademark)(3). 

Kaubamärk tundub mulle üks nendest komponentidest, mis on vägagi selge ja piiritletud. Ilmselgelt on nende loodud reeglite taga suured rahad ja mõjutused et saadagi selgust. Üks logo võib öelda rohkem kui miljon sõna, aga peamine et seda logo just ikka sinu ettevõttega seostatakse mitte kellegi teise omaga. Üleüldse tänapäeva visuaalses maailma tundub mulle et logod võtavad võimust, näiteks alles ca 7-10 aastat tagasi ma ei mäleta et Eestis oleks olnud nii tähtis omada oma logo, nüüd aga tundub et mida visuaalsemaks lähevad inimesed (loe noored), seda visuaalsemaks soovivad minna ka ettevõtted. Mida lühemaks läheb n.ö. attention span seda kiiremini tuleb oma sõnum kohale tuua.

Autoriõigused on minu arvates palju halvemini kaitstud, palju ebaselgemate piiridega ja saanud kõvasti pihta iga natukese aja tagant. Ühelt poolt on siin tegu niiöelda nõrgema osapoolega, teisalt ongi ilmselt väga raske selgeks teha kas üleüldse mingid asjad saavad olla kellegi loominguks. Niiöelda common knowledge probleem. Näiteks üks huvitav aspekt on see et retsepte ei saa autoriõigusega kaitsta, kuigi tundub üsna loominguline töö. Kui su retseptis on aga uudseid tehnilisi lähenemisi, siis võid neile patendi hankida. Samuti saad oma haruldase retsepti nime kaubamärgina registreerida (4).

 Kindlasti on üks suurim põnts autoriõigustele tulnud läbi piraatluse, mis on muutnud inimeste tarbimisharjumusi, kus ei taheta enam maksta tarbitud sisu eest. Spotify tuli et otsida sellele leevendust muusikatööstuses, kuid tegelikult muidugi ei toonud seda sel moel mis oleks artiste päris rahuldanud. Meediatööstuses on kõik hakanud artiklite lukkukeeramist kasutama, mis tundus tegelikult suht hirmuäratav veel ütleme 5 aastat tagasi. Hirmuäratav et kardeti lugejaid kaotada. Mõeldi pigem stiilis, et teeme rahaliseks vaid keskkonna kus me reklaame ei näita. Nüüd tundub see meile aga igati normaalne, et enamus artiklitest on maksumüüri taga, reklaamidega või ilma. Ilmselgelt suurem osakaal lugejatest ei adu, kui suur äri on reklaamid ja sinu andmed meediale ja maksavad hea meelega selle pisikese summa, et toetada natukenegi loodut. 

Järgnev ajastu on kindlasti AI ajastu. Juba räägitakse kogu loomingu ja loomise pea peale keeramisest. Seega huvitav jälgida mis sellest virr-varrist välja hakkab tulema.

Virginia Shea netiketi käsud

 

Reegel nr 1 Remember The Human

Kõige tähtsam ja läbivam teema tegelikult kõikide Shea reeglite juures on minu arvates Remember The Human. Kõige, nii näost näkkui kui virtuaalse suhtluse, aluseks on vastastikune austus, lugupidamine. Meelespea, et sinu vastas seisab teine inimene, kellel on samuti tunded, omad soovid, omad ideaalid, omad unistused jne. Need ei pruugi sinu omadega kattuda, kuid nad on tema jaoks sama tähenduslikud kui sulle sinu omad. Kui me eksime isegi tavaelus selle reegli vastu, siis ekraan võimendab seda veel omakorda ja minu arvates lähtudes ainuüksi sellest reeglist oleks meil enamus neisuhtluse (ja ka tavasuhtluse) probleemidest lahendatud.

Reegel nr 3 Know where you are in cyberspace 

Kindlasti alati tähtis hinnata oma vestluspartnerit, vestluse toimumise kohta ning konteksti enne sügavamasse vestlusesse laskumist. Kuigi seda paragrahvi lugedes tekkisid mul hoopis teised, vastakad mõtted:  

When you enter a domain of cyberspace that's new to you, take a look around. Spend a while listening to the chat or reading the archives. Get a sense of how the people who are already there act. Then go ahead and participate.

Näiteks võtame Delfi. See sait ikka kubiseb trollidest. Lähedki sinna trollidemaale ja kobad oma ümbrust ning hindad et suhlus peaks vastama selle saidi etiketile, ehk peaks ka ise samahästi trolliks kehastuma et seal üldse midagi kommenteerida. Ilmselgelt mõnda aega sealseid vestluseid arendades see paratamatult ka sinuga juhtub.

Teien väga markantne näide on Perekool.ee Kägu, kes on pea iga teine kasutaja ja kes hea nõu asemel sulle alati ämbritäie jääkülma vett kaela valab. 

Reegel nr 4 Respect other people's time and bandwidth

Mina ei ole tänapäeval kogenud enam sellist fenomeni et keegi mind kuskile lisaks, kuhu ta mind lisama ei peaks. Pigem kogen ma just vastupidist nii tööl kui eraelus, et paljud inimesed näiteks ei oska kasutada reply all nuppu. See on üks suurim ajaraiskaja, sest esiteks ei saa ma infot ajakohasena vaid pean ootama et inimene kellele see saadeti märkab et mind seal ei olnud ja annab mulle sellest eraldi teada. Või ka variant, kus keegi ei märkagi et olen saajte ringist välja jäänud ning jäädaksegi ootama minu vastust asjale, mida ma pole kunagi saanud. 

Kahjuks või õnneks ei suuda ma küll leida ühtegi Shea reeglit, mis oleks kaotanud oma tähenduse, mulle tunduvad nad kõik endiselt väga aktuaalsed ja igati rakendtatavad ka tänapäeval. 

Kõigi Shea reeglitega saad tutvuda siin.

 “Eesti Infoühiskonna Arengukava 2030” Arengukava eesmärgiks on omada pikaajalist strateegiat väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus (https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030).

SWOT-analüüs:

Tugevused:

Selged suunad - Arengukava on jagatud eristatavateks suundadeks (digiriik, ühenduvus, küberturvalisus). Eraldi sõnastatud eesmärgid on lihtsamini täidetavad. 

Varasem kogemus - Eesti on teada tuntud digiriik, mis annab hea pagasi alustamaks uute lennukate lahenduste välja töötamisel.

Krativäeline riik - Bürokratt ehk tehisintellekti kasutamine e-riigis. Läbi selle saaks kaasata gruppe, kelle digioskused ei ole piisavad ning suurendada nende kaasatust ja enesekindlust tulevikus oma oskusi parendada.

Välispartnerite täisteenus - Tagab kvaliteetsema asja valmimist ning ajakohasena hoidmist, mis omakorda on turvalisem ning kasutajasõbralikum. Väheneb pooliku asja üleandmise risk, sest vastutus laieneb ka tulevikku.

Tugev rõhk küberturvalisusel ja andmekaitsel - Annab inimestele usaldusväärsust ning kindlust.

Nõrkused:

Piisav õigusruum - Kas meil on piisav õigusruum kõikidele oodatud uutele lahendustele. Arengukavas sellest väga palju juttu ei tulnud. Digiriigina on meie areng olnud üpriski kiire, kuid õigusriigi poolelt ei saa kahjuks sama väita. Paljud asjad on kaasajastamata ja tihtilugu nõuavad suurt pahameelt või ressursside nappuse tõttu pikka aega. Lisaks oma sisesele õigusruumile peame arvestama ka laiema, Euroopa Liidu ühtse õigusruumiga.

Truvalisus - Kuigi läbi arengukava on rõhutatud turvariskide maandamist, turvalisuse tõstmist, siis püstitatud eesmärgid mõõdikute näol näitavad pigem hoiakut seda hoia, mitte tõsta.

Võimalused:

Keskkonnasäästlikumad suunad - digiteerimine võimaldab meil oma keskkonna jalajälge vähendada

Rahvusvaheline koostöö - innovatsioon ning lihtsad bürokraatia vabad lahendused on heaks kasvulavaks välisinvestorite tulekule. Ära on toodud see ka eesmärkides, e-residentsuse kasvu näol.

Era ja avaliku sektori koostöö - Igasugune koostöö toob alati uusi vaateid, suundi ning mõtteid. 

E-Eesti maine - kindlasti aitab innovaatiliste ja lihtsate digilahenduste elluviimine kaasa meie digiriigi maine tugevnemisele. Toob kaasa uusi ühisprojekte, kogemuste vahetamisi, mis viivad veel edukamate ja lennukamate lahendusteni tulevikus. Hoiab Eestit niiöelda maailmakaardil.

Ohud:

Globaalne ebakindlus - kahjuks on jätnud pandeemia ja sõda meie majandusele suure jälje. Õhkkond on nii majanduslikult, kui turvalisuse mõttes ebakindel. Ebakindlus võib tugevalt mõjutada finants ressursse, mis on vajalikud nii suure projekti läbiviimiseks.

Digilõhe - arengukaval on suur eeldus vähendada meie olemasolevat digilõhet, kuid selle vähendamise ebaõnnestumisel suureneks see lõhe veelgi. Mahajääjate kaasamiseks võivad olla väga head lahendused, kuid lahendustega peavad kaasnema ka veendvad selgitused, mis keskenduks just nendele põhjustele mis siiani on inimeste digioskust pärssinud.

Privaatsus - suurte andmetega käib kaasas ka suur vastutus. Peavad olemas paigas nii andmeturve kui ka andmekaitse, ehk tehnoloogiad, reeglid ning läbipaistvus, et tagada inimeste usaldusväärsus. 

Uus meedia

 

Lugedes uue meedia definitsiooni tundub mõni uue meedia kanal (nt Facebook) juba mingi ajastu vana meedia. Minu arvates tänapäeva kõige oskuslikumad meedia kasutajad on need, kes suudavad sisu pakkuda väga erinevates platvormides, väga erinevatele sihtgruppidele, läbi erinevate nägude, lugude, tegude ja stiili mis kõnetab kõiki aga mitte samaegselt vaid just eraldi. 

Üks põnevamaid saateid mis on välja kasvanud vaid teleri ekraanilt (ehk siis traditisoonilisest meediast) on minu jaoks näiteks Laser. Kes on just kuidagi viimasel aastal (võib-olla ka varem, aga jäänud mulle märkamata) kasvanud enda kingadest välja ja kasvanud ning arenenud palju enam. Kindlasti saame rääkida peale teleekraani nende kohalolekust voogedastuses, podcastide maailmas, Facebookis, Tiktokis, intagramis, Youtubes, Twitteris. Näiteks katsetasid nad saateid teha stuudios, mis on täiesti erinev suund nende tavapärasele koha peal tegemise stiilile. Kaasa läksid nii valimiste, automaksu kui muude väga aktuaalsete teemadega. Kaasanud on nad ka noori kõnetavaid saatejuhte, teinud eraldi suunaga kanali (laser tech). Tundub nagu oleks nad kõikjal ja kõigi jaoks. 

Üks väga põnev uus suund teatrilavastuste puhul tekkis koroona ajal, kus tehti otseülekandeid etendustest ja ka ERR pakkus oma kodulehel tasuta vaatamiseks teatri näidendeid. Ma oli suures õhinas kuna kahe väikese lapse kõrvalt on enam-vähem võimatu aega leida teatris käimiseks. Kuid sel perioodil väga palju populaarsust saanud piloot tundus aga et vaibus sama kiiresti kui lendu läks, sest peale pandeemiat ei ole enam kippu ega kõppu ülekannetest. Huvitav kas vaibus huvi või taastus teatril soov olla ikkagi sama VIP kui film kinosaalis, mida saavad nautida vaid need õnnelikud kes saali ära mahtusid. 

Üks kanal kes nagu kasutab uut meediat, kuid samas ei kasuta ka on ERR. Pigem nagu traditsiooniline, kuid siiski teatud mõttes ka noortepärane. Nende puhul ei saa rääkida interaktiivsusest, clickbaitidest, kommentaariumite trollidest. Pigem mis loeb on sisu ise ja sisu on selles kanalis kuhjaga ja julgeks öelda et kõigile. Seega nagu oleks uue meedia feil, aga teatud mõttes ei oleks nagu ka. Oma platvormil usun et nad on tegelikult väga head, aga uudsete platvormide kasutamisel ei jää silma väga suured numbrid ega oskuslikud sisukasutused. Pigem on traditisooniline sisu ka uue meedia kanalites, aga sihtgrupp seal hoopis midagi muud. 

Tehnoloogiad enne internetti

 

Kes teadis et nõudepesumasin tähistab juba oma 174ndat sünnipäeva? Oma kõige esimesel kujul aastal 1850 sündis ta vaid puust kastina, milles olid paigutatud ämbrid ning svammid nii, et käsitsi vänta keerates pesi svamm nõud puhtaks ning ämbritest tulnud vesi oli piisava survega et nõud puhtaks loputada (1). 

Seda lugedes tuli mulle kohe meelde mu isa, kes rääkis mulle kuidas ta omal ajal niiöelda autokoolis pidi autot tööle väntama. 

Huvitav kas kõik maailma leiutised ongi saanud alguse väntamisega? 

Tahtsingi kirjutada nõudepesumasina võludest, aga jõudsin omadega hoopis vändani. Kui mõelda vända peale, siis oma noorusest esimene asi mis meelde tuleb on vändaga pliiatsiteritaja, mulle tundub see siiani üks ütlemata mugav ja geniaalne leiutis. Natuke internetiavarustes tuhnides sain teada, et selle uhke kaadervärgi leiutajaks on John Lee Love ja juba aastal 1894 (2). Kahjuks pole aga tükk aega seda poelettidel enam näinud. Ilmselt inimestele meeldib siiski pliiatseid, mitte vänta keerutada. Vänt aga mis tuleb aina enam moodi on kindlasti jalgratta oma, sel korral siis tehakse väntamise tööd jalgade, mitte kätega. Kuigi on ka selliseid jalgrattaid, kus saad jalgade asemel kätega vändata, või lausa mõlemaga korraga. Jalgratas kui selline sai alguse omapäraselt aga hoopis jooksurattana aastal 1817 Saksamaal (3).